Nii nagu muudeski veeringeosades, muutub sademete ja pindmise äravoolu vahekord nii ajas kui ka maa-alati. Ühesugune valingvihm põhjustab Amazonase dzunglis ja USA edelapiirkonnas täiesti erineva pindmise äravoolu. Pindäravool oleneb nii meteoroloogilistest teguritest kui ka maa-ala geoloogiast ja pinnamoest. Ainult umbes kolmandik maismaale langenud sademeveest voolab ojadesse ja jõgedesse ning jõuab neid pidi tagasi ookeanidesse. Ülejäänud kaks kolmandikku aurub, transpireerub või imbub maasse. Pindmist äravoolu võib ka inimene oma vajaduste rahuldamiseks kõrvale juhtida. Jõeäravool: vee voolamine vooluveekogus, nt jões USA Geoloogiatalitus määratleb jõeäravoolu (streamflow) kui jões või ojas voolavat veehulka. Jõgede tähtsus Jõed ei ole tähtsad üksnes inimeste, vaid igasuguse elu jaoks. Nad ei ole pelgalt meeldivad mängukohad inimestele
läänesaartel. 15. Jõgede äravoolu režiim ja toitumine Igale sadememillimeetrile, mis langeb 1m2 suurusele pinnale, vastab 1l vett. Pindmine äravool – mööda maapinda lähima vooluveekogu poole voolav sademevesi. Pindäravool oleneb nii meteoroloogilistest teguritest kui ka maa-ala geoloogiast ja pinnamoest. Ainult umbes kolmandik maismaale langenud sademeveest voolab ojadesse ja jõgedesse ning jõuab tagasi ookeanidesse. Ülejäänud kaks kolmandikku aurub, transpireerub või imbub maasse. Pindmist äravoolu võib ka inimene oma vajaduste rahuldamiseks kõrvale juhtida. Valgala – pideva piiriga suletud ala, kuhu langevad sademed voolavad ära kontsentreerituna ühte punkti. Valgalade piirid ühtivad kõrgendikega, ühelt nõlvalt voolab vesi ühte valgalasse, teiselt nõlvalt teise. Hüdrograafiline võrk ehk veekoguvõrk – mingil territooriumil olevad jõed, ojad, järved.
annaabi.ee 
