Põld kui elukooslus
ei täiene, siis väheneb mikroobide mass ja mulla üldine aktiivsus. Kui aga tugevasti
umbrohtunud põldudel kasvavad umbrohud kesk ja ülarindes (sageli odra ja nisu
kasvatamisel), siis omastavad nad suure hulga toitaineid ning moodustunud
orgaaniline aine ei jää põllule, vaid eemaldatakse koos põhuga. Seega orgaaniline
aine võib küll hiljem ringiga põllule tagasijõuda, kuid arvestades kultuurtaimede
paremat toitainete omastamist ja väiksemat transpiratsioonikoefitsienti, peaksime
mulla orgaanilise aine moodustumise mõttes eelistama kultuurtaimi (ristik, lutsern,
mesikas, kitsehernes) (E. Lauringson 2004).
Kultuurtaimede normaalse tiheduse ja arengu korral jääb umbrohtude jaoks
suhteliselt vähe kasvuruumi. Ökoloogilise viljeluse korral on seega olulisel kohal
taimede kasvutihedus. Kui tavaviljeluses on üldiselt tendents külvisenormide
vähendamise suunas, siis ökoloogilises viljeluses on vastupidi vajalik suurendada
külvisenorme ~10% võrra