houses. A large part of the energy consumption in countries in Nordic and Arctic climates is used for space heating in buildings. In typical buildings the windows are responsible for a considerable part of the heat losses. Therefore there is a large potential for energy savings by developing and using windows with improved energy performance. Traditionally evaluation of the energy performance of windows has focussed on the thermal transmittance, but as windows differ from the rest of the building envelope by allowing solar energy to enter the building, the total solar energy transmittance is equally important. In the heating season in cold climates the solar gain through windows can be utilized for space heating which results in a corresponding reduction in the energy production that is often based on fossil fuels. A suitable quantity for evaluating the energy perform-ance of windows in
Protokoll Valgu kontsentratsiooni määramine Bradfordi meetodil Tallinn 2012 Spektrofotomeetria põhialused. Valguse neeldumine keskkonnas on kirjeldatav järgmise skeemiga: , kus I0 - pealelangenud kiirguse intensiivsus; d - valgust neelava kihi paksus; I1 - paksusega d neelava kihi läbinud kiirguse intensiivsus. Valguse neeldumise mõõtmiseks kasutatakse kahte erinevat, kuid omavahel seotud parameetrit: 1. T - Läbilaskvus (transmittance) , mida väljendatakse protsentides. I T= I0 2. A - Absorbtsioon (absorbance), mis on seotud I ja I0ga ning T-ga järgmiselt: I0 A = log = - log T I Absorbtsiooni mõõtühikuks on AU ehk absorbtsiooni ühik
kasutatakse nn. auruläbilaskvuse (vapour permeance)mõistet , mille puhul ühikpaksuse asemel võetakse arvesse materjali tegelik paksus (kg/(m2sPa) tähis -, ka Wv 1.5.3.13.Soojajuhtivus Soojaerijuhtivus on sooja hulk dzaulides mis läbib 1m paksuse uuritava materjalikihi 1m2 pinnaga ühes sekundis (J/s=W), kui temperatuuride erinevus seina pindadel on 1oK. Tähis , ühik W/moK Konstruktsiooni soojusläbivust (thermal transmittance) iseloomustab soojushulk Q [W (J/s)], mis läheb läbi konstruktsiooni pinna 1m2 kui mõlemal pool konstruktsiooni on õhk, tõstes tarindi temperatuuri 1 kraadi võrra. Ühik W/m2 K soojaerijuhtivuse ühik on kcal/(mC tund) (1,163 W/(mK) Soojatakistus R=/[m/(W/m2K) ja nn. U=1/R = /, kus on uuritava materjali kihi paksus[m] Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende
annaabi.ee 
