INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON
Erutussünapsis
tekib ülekandelaine toimel postsünapsimembraani hüpopolarisatsioon või depolarisatsioon,
mida nimetatakse EPSP-exitatory postsynaptic potential. Pidusrdussünapsis tekib
postsünapsimembraani hüperpolarisatsioon-pidurdav e. Inhibeeriv (IPSP-inhibitory
postsynaptic potential), muutunud on permeaablus K+võiCl- suhtes. IPSP pidurdab erutuse
edasist levikut või põhjustab innerveeritava elundi tegevuse soikumist. Transmiteriteks võib
olla atsetüülkolliin, noradrenaliin, serotoniin, gammaaminovõihape jm ained. Sagedaseim
depolariseeriv aine-atsetüülkolliin võetakse presünapsisse tagasi või lammutatakse
atsetüülkolliin-esteraasi toimel, mis säilitab sünapsi erutusjuhtivuse.
Keskaju tuumadest kulgevad närviimpulsid piklikajju ja seljaaju eessarvede motoorsete
rakkudeni, nende keskuste kaudu toimuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid-silmade,
kõrvade pööramine heli, valguse suunas
annaabi.ee 
