Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal
Tegelikult on põhineb saksa
tsiviilseadus ,,BØurgerliches Gesetzbuch" hoopis Rooma õigusel (Caenegem 2004, lk 6).
Saksamaa poliitiline ajalugu heidab valgust, miks selline erand tekkis. 15. sajandil oli
õigus Saksamaal fragmenteeritud ning valitseja Maximillian unistas ühtsest Saksamaast.
Olukorra lahendamiseks korraldati Rooma õiguse retseptsioon, mille käigus tõlgiti seadus
saksa keelde ning kohaldati Saksamaa kodanikele.
Sellist tüüpi retseptsioonid ja translplantantsioonid on tuntud ka muudes riikides. Näiteks
Jaapan võttis germaani tsiviilkoodi üle Meiji revolutsiooni ajal.
6. sajandist pärit Justinianuse koodeks on mõjutanud seadust mitmetes riikides. 11.
sajandist kogus see populaarsust Lääne ülikoolides (Radding, C. Ciaralli, A. 2007, lk 67)
4 sajandit hiljem tugineti õigusallikale moodsa Saksamaa tsiviilseaduse loomisel. 20.
sajandil kasutati koodeksit Jaapani õiguse loomisel.
Kas õigus muutub või on järjepidev?