täidetakse, vahele jäetakse ja korratakse. Peale mõnetäheliste sümbolitega tähistatud käskude tunnevad translaatoreid ka direktiive ehk juhtnööre, mida translaator kasutab programmist aru saamiseks ja keerukamate lahenduste loomiseks. Direktiivide ülesanneteks on näiteks programmitüübi määramine, muutujate ja avalike funktsioonide deklareerimine ning muutujate ja koodi joondamine mälus. Lähtekood peab olema suvalise tekstiredaktoriga töödeldav ja suvalise translaatori poolt loetav. Ühel koodireal võivad antud järjekorras olla pealdis, instruktsioon, argumendid ja kommentaar. Loomulikult ei pea ühel real kõiki nelja olema. Pealdis on nimi, mis mingile programmireale antakse, et saaks programmi sees ühest osast teise "hüppata". Instruktsioon ja operand(vahel ka operandid) moodustavad käsu, mida täidab protsessor ning kommentaaridega on võimalik programmide mõistetavust võimaliku
Esimene programmeerimine seisnes arvutiseadme esipaneelil olevate lülitite õigesse asendisse seadmises. Selge on see, et sellisel viisil ei saa väga pikki programme teha. Arvutitehnika arenemisel ilmus masinkood, mille abil programmeerija andis arvutile käske kasutades vastavaid mälupesi, masina võimalused olid paremini ära kasutatud. Assemblerkeel Masinkoodi asemel masinale orienteeritud kood- assembler. Inimesed kasutavad masinkoodi käskude asemel mnemoonilisi käske, mis tõlgitakse translaatori poolt masinkoodi keelde. Kõikidel protsessoritel on ainult temale omane masinkoodide hulk, assembler. Kõrgtaseme keeled Järgmine samm tehti 1954 a, millal tehti esimene kõrgtaseme keel- FORTRAN -(FORmula TRANslator). Kõrgtaseme keeled imiteerivad loomulike keeli, kasutades kõnekeele sõnu ja üldkasutatavaid matemaatilisi sümboleid. Need keeled on inimesele mugavad. Nende abil võib kirjutada programme, milles on tuhandeid ridu. Teise põlvkonna arvutid(1955-1965)
· Toimub mikroskeemide integreerimisastme järsk tõus ja hinna odavnemine Programmeerimise areng · Esimene programmeerimine seisnes arvutiseadme esipaneelil olevate lülitite õigesse asendisse seadmises · Sellisel viisil ei saa teha eriti pikki programme · Arvutitehnika arenemisel ilmus masinkood Assemblerkeel · Masinkoodi asemel masinale orienteeritud keel assembler · Inimesed kasutavad masinkoodi käskude asemel mnemoonilisi käske, mis tõlgitakse translaatori poolt masinkoodi keelde · Kõikidel protsessoritel on ainult temale omane masinkoodide hulk, assembler Kõrgtasemekeeled · Järgmine samm tehti 1954. A. Millal tehti esimene kõrgtaseme keel FORTRAN · Kõrgtaseme keeled imiteerivad loomulike keeli, kasutades kõnekeele sõnu ja üldkasutatavaid matemaatilisi sümboleid · Need keeleed on inimesele mugavamad. Nende abil võib kirjutada programme, milles on tuhandeid ridu. Algoritm
Writeln(K); { Väljasta tulemus }
End. { Põhiprogrammi lõpp. NB! Lõpus peab olema
punkt! }
Nagu Te ehk juba taipasite, kirjutatakse keeles Pascal kommentaarid loogeliste sulgude ( '{' , '}' )
vahele.
Andmete väljastamine keeles C
Väljastamiskäsu süntaks keeles C on järgmine:
'printf' '('
Writeln(K); { Väljasta tulemus }
End. { Põhiprogrammi lõpp. NB! Lõpus peab olema punkt! }
Nagu Te ehk juba taipasite, kirjutatakse keeles Pascal kommentaarid loogeliste
sulgude ( '{' , '}' ) vahele.
Andmete väljastamine keeles C
Väljastamiskäsu süntaks keeles C on järgmine:
'printf' '('
annaabi.ee 
