lisatud makrodest koosneva metakeele toetus, mis võimaldab korraga töödelda programmikonstruktsioone või terveid assemblerkeelseid plokke. 4 Assemblerprogrammi lähtekood Assemblerprogrammi lähtekood on instruktsioonide jada, mida vastavalt antud juhenditele täidetakse, vahele jäetakse ja korratakse. Peale mõnetäheliste sümbolitega tähistatud käskude tunnevad translaatoreid ka direktiive ehk juhtnööre, mida translaator kasutab programmist aru saamiseks ja keerukamate lahenduste loomiseks. Direktiivide ülesanneteks on näiteks programmitüübi määramine, muutujate ja avalike funktsioonide deklareerimine ning muutujate ja koodi joondamine mälus. Lähtekood peab olema suvalise tekstiredaktoriga töödeldav ja suvalise translaatori poolt loetav. Ühel koodireal võivad antud järjekorras olla pealdis, instruktsioon, argumendid ja kommentaar
keeles kirjutatud programmides. C++ vs Java · Süntaks. Kuivõrd see võimalik on, C++s püütakse hoida järjepidevust ja ühilduvust C keelega. Java on pealtvaadates sarnane C ja C++ keeltega, sest võttis nendelt üle suure osa põhikonstruktsioone, jättes samas kasutamata vahendid, milleta läbi saab ja mis kirjutamise keerulisemaks või veaohtlikumaks teevad. Tulemusena on Java C++ keelest lihtsam ja seega on Javat kergem õppida ja sellele translaatoreid kirjutada. · Programmi täitmine. Java-kood kompileeritakse vahekoodi, seda nimetatakse baitkoodiks, mida edaspidi kas täidetakse interpretaatoriga või kompileeritakse, C++ keeles oli aga esialgselt määratud, et programm kompileeritakse antud platvormi masinakeelde. See määrab keelte kasutamise alad: Java keelt ei kasutata seadmete draiverite ja madalatasemeliste süsteemsete utiliitide kirjutamiseks
annaabi.ee 
