ehitatakse komplementaarne RNA ahel. See piirkond, kus RNAd loetakse on transkriveeritav piirkond. Transkriptsioon lõppeb DNA terminaatorpiirkonnas. · Transkriptsiooni toimumine võib sõltuda teinekord ensüümist, mille nimi on repressor ja mis ei lase RNA polümeraasil promootoriga seostuda. Mõnikord on vaja aktivaatorvalku(aktivaator), selleks et protsess käima läheks. · Geeniaktiivsuse regulatsioon transkriptsioonitasandil sõltub veel geenitüüpidest: 1. Struktuurgeenid määravad ära struktuurvalkude tootmise. Rakumembraanis olevad valgukanalid, immunsüsteemis valgud 2. Regulaatorgeenid määravad ära struktuurgeenide avaldumise. Kõik ensüümid. · Transkriptsioonile järgneb translatsioon. · Translatsioon- valgu tootmine DNAs oleva informatsiooni baasil. DNA nukleotiidide järjestus määrab ära valkude aminohappelise järjekorra.
9. RNA biosüntees - transkriptsioon Geen on DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Geeni piirkonnad on promootor – nukleotiidne järjestus geeni algusosas, millele kinnitub RNA polümeraas, terminaator – nukleotiidne järjestus geeni lõpuosas, mis lõpetab transkriptsiooni. RNA sünteesitakse ühe DNA ahela baail. Ensüümid keeravad DNA biheeliksi lahti ja sünteesivad üksikahelale komplementaarse RNA ahela. Valgusünteesi regulatsioon toimub juba transkriptsioonitasandil – nt repressor seondub promootorile (RNA polümeraas ei saa kinnituda). Aktivaatorid hoopis soodustavad RNA polümeraasi seondumist promootorile.RNA süntees toimub 5’-3’ suunas. 10. Valgusüntees Toimub tsütoplasmas ribosoomides. Vaja ribosoomi, AH, tRNA-sid, makroergilisi nukleotiide (ATP, GTP). 1. mRNA seondub ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seondub tRNA molekul (initsiaatortRNA), millega on ühendatud esimene AH (Met). tRNA seondub tsütoplasmas kindla AH-ga (vaja ATP-d)