Üldine Teatriajalugu II
zestid ja miimika intensiivne; lavakujundus killustatud ja purustatud maailma illusion ja ei
kehtind tavapärane aeg; tegevus hullumeelselt kiire või ülimalt aeglustatud; tõelise efekti
saavutas just heli, asetas saali nelja nurka kõlarid.
Esseedekogust sai ülimõjukas raamat, mõjutas eksperimentaalgruppe; astus vastu kommertsikule
meelelehutusele, tahtis rajada füüsilist teatrit; leiab, et loogika ja mõistus on ahelad; oli oma ajast
ees; võttis eeskujuks idamaa teatri, Bali transitantsud, need olevat kõrgel astmel stiliseeritud,
vallandunud alateadvus; näitlejad pidid olema hieroglüüfid, kes signaliseerivad läbi leekide.
Tema ideed: kritiseerib kogu Lääne teatrit, kes näeb ainult dialogiteatrit, mis peaks kuuluma
raamatusse; rõhutab, et lava füüsiline ja konkreetne koht, mille peab millegagi täitma, peab olema
oma keel; tuleb tehe orjalikule sõltuvusele tekstist, tuleb leida oma keel, mis seisab zesti ja mõtte