1 mikromeeter = 0,000001 m = 0,001 mm 19 TRAADITA ANDMESIDE Traadita arvutivõrke kasutatakse juhul kui kaabliga arvutivõrku ei ole tehniliselt või majanduslikult otstarbekas rajada. Tüüpiline traadita kohtvõrk toimib sarnaselt tavalisega, erinevuseks on ainult ühenduskaabli puudumine. Igasse arvutisse on paigaldatud traadita sidet tagav võrguadapter koos transiivriga ja kasutajad töötavad täpselt samuti nagu tavalises kohtvõrgus. Transiiver tagab signaalivahetuse arvutite vahel. Traadita kohtvõrkudes kasutatakse: · raadiosidet · Bluetooth · infrapunakiirgust 1.1 Access Point AP (Access Point) on jällegi üks võrgu keskseade, aga seekord on tegemist traadita andmesidega. AP on selline asi, millel on küljes tavaliselt 1 port kuhu saab ühendada kaabliga oma tavalise traadiga võrgu ja siis on tal sees raadiokaart antenniga
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Võrgukaardi jaoks jäävad seega tavaliselt vabaks IRQ3, IRQ5, IRQ10 või IRQ11. Soovitav on kasutada katkestust IRQ5, mis on ka enamiku süsteemide vaikeväärtus (default value). Mitmed võrgukaardid on varustatud nii sisemise kui ka väliselt juurdeühendatava transiivriga ja see nõuab vastava parameetri seadmist (tavaliselt sillakute abil, mis asuvad võrgukaardi paneelil). Et tagada võrguadapteri ühilduvust arvutiga, peab tema sisemine siinistruktuur kokku langema arvuti omaga. Võrgukaabliga ühendatakse võrguadapter standardsete pistikute abil. Peene koaksiaalkaabli ühendamiseks kasutatakse BNC-pistikut ja vastavat pesa, jämeda koaksi puhul 15-kontaktiga DB-pesa, mille külge ühendatakse AUI-kaabel transiivrist