Eesti rootsi ajal
nrgestas Liivimaa hiskonda usuline lhenemine 1520. aastatel vallandunud
reformatsiooni tagajrjel. Martin Lutheri petusega lksid kiiresti kaasa
suuremate linnade ilmalikud ja vaimulikud ringkonnad; aadel kaldus pigem psima
katoliikluse juures. Liivi ordu kui institutsioon ji kll katoliiklikuks,
kuid juba W. v. Plettenbergile jrgnenud ordumeistrid vtsid ise omaks
luterluse.
Majanduslikult oli 16. sajand Liivimaale kui Venemaa ja Lne-
Euroopa vahelise kaubanduse transiitmaale kllaltki soodne tnu Euroopas
kujunenud pllumajanduslikule krgkonjunktuurile. Heaolu kasvu nautisid eriti
linnaelanikud, aga ka teised seisused. Samal ajal aga teravnesid ha
sotsiaalsed pinged: maa ja linna, misnike ja talupoegade, kaupmeeste ja
ksitliste, sakslaste ja mittesakslaste (mille all misteti valdavalt
eestlasi) vahel. Sisemised probleemid kahandasid liivimaalaste valvsust suhetes
naaberriikidega ja nrgendasid maa sjalist potentsiaali.