Kaubanduse ajalugu
Pärnu ja Viljandi astusid Hansasse. Novgorodi ja Soomega kauplemises kujunes
Tallinn 14.sajandi esimesel veerandil Hansa peamiseks tugipunktiks, Pihkvaga
kauplemises oli 14.-16.sajandil peaosa Tartul. Soodsad kaubandusolud kestsid
(hoolimata ajutistest kaubandustülidest ja -sulgudest) 16.sajandini. Tähtsaim
toomakaup oli sool, peamine viimakaup 19.sajandini teravili. Tallinn sai 16.sajandini
suurt tulu läbiveokaubast. 17.sajandil kujunesid kõige soodsamaks Narva
7
transiitkaubanduseolud. Pärast Eesti ala ühendamist Venemaaga kahandas Eesti
linnade kaubanduslikku tähtsust kasvava Peterburi naabrus. Peterburi siirdus ka osa
Eesti kaupmehi. Eesti sadamalinnadele oli eriti ebasoodne 1822.aasta tollistatuut, mis
andis Peterburile ja Riiale eelisõigusi. Sisekaubandus toimus feodalismiajastul
põhiliselt laatadel ja rändkaupmeeste vahendusel. Siseturg laienes (seoses
kapitalistlike suhete võidulepääsuga) eriti 19.sajandi teisel poolel. Samal ajal
annaabi.ee 
