Nimetu
tarbekaupadel. Eesti osakaal sellises kaubavahetuses ja teenuste pakkumises on
suhteliselt kõrge tänu soodsale ärikeskkonnale, kuid ka seetõttu, et mõningatel
juhtudel kasutatakse Eestit ka Soome ja Loode-Venemaa jaotuspunktina. Suuremad
logistikakeskused asuvad loomulikult sadamate läheduses: Tallinna piirkonnas ja
Paldiskis.
Soome ja Eesti ei moodusta omavahel ühtset majandusregiooni. Kuid üks põhilisi
jooni, mis ühendab neid riike, on Venemaale transiiditeenuste osutamine. Seega on
Logistilises mõttes on Soome-Eesti transiit suhteliselt ühtselt funktsioneeriv süsteem,
mis arenes välja juba Vene impeeriumi ajal ning täiustus Nõukogude perioodil.
Alates 1992. aastast kujutavad Soome-Eesti transiidisuhted endast rohkem
konkurentsile kui koostööle orienteeritud süsteemi.
Põhilised transiidikoridorid on ida-lääne suunalised. Eristatakse kahte põhilist
koridori: Soome koridor ja Eesti koridor. Soome koridorile on omane tunduvalt
annaabi.ee 
