Suur rahvaste ränne
8. ja 9. saj tõrjus viikingite laiaulatuslik kaubandusvõrk välja juutide (Vahemeri ja
Orient) ning friiside (Euroopas) kaubanduse. Kaubavahetust peetakse mere- ja jõeteid pidi
(laevu lohistatakse üle jõgesid lahutavate lühikeste maaribade). Tänu vene kaubateede
domineerimisele (mööda Dneprit Bütsantsi, piki Volgat araabiamaailma) nihkus
maailmakaubandus Rootsimaale (Birka) ja alates 900 a-st Hedebysse, mis asutati kagu ja lääne
vaheliste transiiditeede valitsemiseks ja lühendamiseks. Kaubavahetusest kreeklastega oli aga
olulisem kauplemine araablastega (hõbe Lääne-Turkestanist ja Afganistanist). Viikingid
vahendasid karusnahku, orje (balti, slaavi ja läänemere-soome asualadelt) ning väärismetallist
ehteid. Viikingite kaubandus hääbus 1050. a paiku mil läänemerekaubanduse võtsid üle
slaavlased.
Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid
viikingid alates 12
annaabi.ee 
