Nimetu
Suuremad
logistikakeskused asuvad loomulikult sadamate läheduses: Tallinna piirkonnas ja
Paldiskis.
Soome ja Eesti ei moodusta omavahel ühtset majandusregiooni. Kuid üks põhilisi
jooni, mis ühendab neid riike, on Venemaale transiiditeenuste osutamine. Seega on
Logistilises mõttes on Soome-Eesti transiit suhteliselt ühtselt funktsioneeriv süsteem,
mis arenes välja juba Vene impeeriumi ajal ning täiustus Nõukogude perioodil.
Alates 1992. aastast kujutavad Soome-Eesti transiidisuhted endast rohkem
konkurentsile kui koostööle orienteeritud süsteemi.
Põhilised transiidikoridorid on ida-lääne suunalised. Eristatakse kahte põhilist
koridori: Soome koridor ja Eesti koridor. Soome koridorile on omane tunduvalt
parem logistiline infrastruktuur, mis kindlustab veoste kiiruse, stabiilsuse, turvalisuse
ja kvaliteetse kättetoimetamise. Soome koridori miinusteks on suhteliselt kõrged
tariifid ja väike läbilaskevõime. Eesti transiidikoridori eeliseks on suhteliselt