Sven Hedin, rootsi maadeavastaja
Indiasse, eesmärgiga selgitada Induse ja Brahmaputra jõgede allikate küsimust Himaalaja
mäestikus. Suure karavaniga lahkus ta 14. augustil 1906. aastal Leh'ist ja peale
mitmesuunalisi rännakuid Lõuna-Tiibeti mäestikes jõudis tagasi Simla'sse 15. septembril
1918 ja kodumaale 17. jaanuaril 1909. Hedin oli avastanud sellel reisil seni vähetuntud
võimsa ahelmäestiku Himaalajast põhja pool, mille ta nimetas Transhimaalajaks. [2] Rootsi
maateaduslik selts asutas Hedini-nimelise kapitali geograafiliste uurimiste toetamiseks ja rida
nimekamaid Euroopa ülikoole austasid Hedini audoktoriks valimisega. Reisi teaduslike
tulemustena valmis 12-köiteline teos ,,Southern Tibet". [1,3]
Maailmasõja ajal ei saanud Hedin ette võtta kaugemaid uurimisreise. Ometigi ei püsinud ta ka
kodus, vaid rändas sõjategevuse piirkonnis, eriti keskriikide poolel, külastades lääne- ja