Okaspuude luhikonspekt 2012
männikuid Harjumaal (63% riigi- ja 29% erametsade puistute pindalast).
Kagu-Eestis (Põlva-, Võru-, Valgamaal) katavad männikud üle poole
puistute pindalast. Vähem leiab männimetsi Jõgeva- ja Tartumaal (vastavalt
23% ja 25%).
Harilik mänd oli kase kõrval üks esimesi puuliike, mis pärast
mandrijää taandumist (10 000-11 000 aastat tagasi) osales meie
metsakoosluste kujunemisel. Ulatuslikum levik algas 9000 aasta eest, millele
lõi soodsa eeltingimise Antsülusjärve transgressioonist tingitud
põhjaveetaseme tõus. Samal ajal hakkasid levima ka (eriti sisemaal)
laialehised puud ning mänd tõrjuti liivastele aladele. Kliima jahenemine
ligikaudu 4000 aasta eest tõi kaasa kuusemetsade pealetungi ja laialaehiste
puuliikide vähenemise. Männimetsade mõningane uus laienemine algas
ligikaudu 3000 aasta eest ja sõltub tänapäeval eelkõige inimese kaasabist.
Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Sageli
annaabi.ee 
