sisestada geneetilist koodi, mis suunaks organismi tootma just inimesele kasulikke aineid. See aitaks suurendada transgeensete organismide, mida me igapäevaelus kasutame, toiteväärtust ja muuta neid meile palju kasulikumaks. Näiteks on teadlased suutnud luua juba riisi, milles sisaldub väga palju A-vitamiini.Seda tuntakse ka kuldse riisi nime all. Samuti on juba olemas ka haiguskindel mais ja lödistumiskindel tomat. (GMO päästaks maailma, kui vaid lastaks. 15.12.10). Lisaks transgeensetele taimedele on loodud 1980. aastate keskel GMO-imetejaid nagu lambad, kitsed ja veised, kelle piim sisaldab ravivalke ja toidulisandeid. (Viikmaa, Hein 2008:41) Kindlasti ei saa märkimata jätta ka argumenti, et GMO taimede saagikus on suhteliselt suur kui võrrelda neid tavaliste taimedega. Sama suurelt maalapilt saadakse rohkem saaki ning saadavad viljad on palju suuremad. (Weighing the GMO arguments: for. 13.12.10) 2.2. Väiteid GMOde vastu
Transgeensed taimed. Neid luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel. Nende muutmise põhjused: parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, välimust, ainelist koostist); suurendada nende vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele; tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes; tõsta karmide ilmastikutingimuste taluvust. Transgeensete taimede loomine on ühildatud meristeempaljundusega. On ka teist tüüpi GMO-sid. Nende muundamine on transgeensetele vastupidine- rikutakse mõne kindla geeni struktuur suunatut mutatsiooni abil ära (kaotatakse tama funktsioon). Kuna muutus toimub DNA-struktuuris, siis pärandub see tunnus vms ka järglastele (kui organism on elu- ja paljunemisvõimeline). Seda tehnoloogiat nimetatakse geeninokaudiks. Nokaut-organismid. Geeninokaudi tehnoloogiat nimetatakse ka geenisihtimiseks. (Nokaut hiirte loomine. Hiirte
annaabi.ee 
