suudakski ellu jääda ehk teisisõnu laiendada taime kasvuala, mis omakorda kindlustab ka selle, et kultuur ei sure välja. Teiseks, vastupidavus erinevate haiguste ja kahjurite eest on kindlasti boonuseks põllumeestele, kes ei pruugi, kuid võivad kaotada just kahjurite tõttu oma saagi, mis toob neile sissetuleku, kuid kui on loodud transgeenne taim, mis on haiguste vastu suurema vastupidavusega on see probleem kindlasti väiksem. Negatiivne pool on minu arvates see, et transgeenselt muundatud taimed, mille vilju tarbivad inimesed toiduks, võivad tekitada pikemas perspektiivis organismis kahju, sest nad võivad sisaldada aineid, mida inimese organism ei pruugi vajada ja seetõttu oleksid need üleliigsed ning teadupärast on üleliigsus ja otstarbetus ainult koormaks. Transgeenseid loomi kasutatakse peamiselt meditsiinilaborites ja farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikel eesmärkidel. Minu arvates on selline teguviis teaduslikel eesmärkidel
Praegu kasutatakse STR (short tandem repeat). Toimub STR-de amplifitseerimine PCR meetodil ja Sõltuvalt korduste arvust saadakse erineva pikkusega DNA fragmendid - Isaduse tõestamine - kohtumeditsiinis 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. 1 Tänapäeval on paljud taimesordid geneetiliselt modifitseeritud, ehk need sordid sisaldavad lisageene. GMO – transgeenselt modifitseeritud organismid Sordiaretus: Üks võõraste geenide ülekande põhimeetodeid seisneb bakteri Agrobacterium tumefaciens’i Ti-plasmiidi vahendatud geenide ülekandes taimedesse. GMO-de kasutamine on tänapäeval rahvusvaheliselt ja riigiti küllalti rangelt kontrollitud. Põhjuseks potentsiaalne biooht: GMOde kontrollimatu levik looduses, mitteteadaolevate allergiliste või toksiliste ainete süntees või ravimiresidentsusgeenide horisontaalne looduslik ülekanne
annaabi.ee 
