Formaalsed lähenemised keeleteaduses
uus sümbolijärjend uue struktuurikirjeldusega. Transformatsioone on 2 liiki: obligatoorsed ja fakultatiivsed (passiiv on
stilistiline).
Standardteooria. Toodi sisse leksikon: süvastruktuur on seotud tähendusega, pindstruktuur hääldusega. Uue elemendina
semantikaosa polnud varem uuritud. Transformatsioonid on tähendust säilitavad tähendus pandi paika juba süvastruktuuris,
transformatsioon vaid muutis selle vormi, mis on pindstruktuuri tulem. Süntaksiosas on baas- ja transformatsioonikomponent.
Täiendatud standardteooria. Fraasistruktuuri reeglid asendati X'-teooriaga keskendub lause moodustajate vaheliste suhete
kirjeldamisele. Probleem: paljud reeglid olid konstruktsioonispetsiifilised (nt kuidas moodustada passiivi ja küsilauset).
Konstruktsioonispetsiifilised reeglid asendati üldiste piirangute ja reeglitega. Tähendus ei olnud määratletud vaid
süvastruktuuri poolt.
Sõltumis-sidumisteooria = mõjustus- või sidustusteooria. Grammatika on iseloomult modulaarne