19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
võrdõiguslikkus jne. Sellises kultuurises selline pretensioon ei sobi. Habermas ütleb, et
filosoofia peaks olema ratsionaalsuse kaitsja. Kui filosoof on kohahoidja ja interpreet, siis
filosoofia ka seda suudab. See oleks modernismi edasi kandmine.
Transendteeriv jõud – transenteerima, kogemuse piiri ületamine. Abstraheerides on see midagi
„väljapoole astumine“. Rortyga seoses tuleks meenutada, et me ei saa keelest välja tulla, s. t.
Rorty seisukohalt ei saa transensteerida keeli. Habermas ütleb, et kui see nii on, siis me ei saa
rääkida ei tõest ega tingimatusest. Tõde eeldab, et on võimalik keelest välja astuda. See
tähendab, et jutt on samast realismist. Ratsionaalsus kätkeb endas olulise komponendina
realismi – keelelised sõnavarad jne saavad ikka kontakti tegelikkusega, et saada teada, kas
need on põhjendatud või mitte. Kui sellest loobuda, siis loobume realismist ja ka loobume
modernismi rääkimisest