Prantsuse valgustusaja filosoofid, nende põhiseisukohad
saa mõelda. Metafüüsiline arusaam, et inimene võib kõigest mõelda metafüüsilised
käsitlused lähevad usu valdkonda inimene võib uskuda, et jumal on olemas, aga ta ei saa
teada puhta mõistusega ei saa hoomata.
Mõtlemine elab siiski edasi jumal, maailma algus jm küsimused. Küsimused, mida ei saa
lahendada, kuuluvad inimese sügavama olemise juurde. Inimene toetub usule selliste
küsimuste vastamisel.
Puhta mõistuse idee olemuselt transendentsed (väljaspoole kogemusi nt jumala
aegpõhjus, võimatu kogemusest tuletada). Inimvaim vajab n-ö abilisi, et kuidas tegeleda
selliste küsimustega, kui kogemus puudub.
Ideepilt igas inimeses on ühtmoodi, teine tajub teistmoodi, ka maailmapilt on usu küsimus.
Moraal peab olema omakasupüüdmatu, järgima moraali moraali pärast, mitte kasu pärast.
Midagi väga ideaalset ja õilsat, inimlikus võtmes peaaegu saavutamatu. Moraal ei tegutse