"trallidest" - 1 õppematerjal

Artur Alliksaar

Ja nende kohta ei kehti vaikuse seadused. Me huulil on muretu vile. Hing ohtudest võõrdunud. Ses rohus, mis pehme ja sile, jalg pole veel hõõrdunud. Me loomadel aiateedel end laseme lakkuda.  Kui palju see lopsakas Eeden küll rõõmu võib pakkuda! Ja madu ei kiusa meid taga ja õun ei vii patule. Me oleme täiesti vabad ja hajali natuke. Ja niiviisi meie ei märka, et ududest hallidest nüüd ligineb keegi, kes ärkas me meeletuist trallidest. Me hüppeist ja naerust ja kisast ei jõua veel jahtuda, kui kohal on rohtaia isand, ja palub meil lahkuda. Juuni 1965 Päikesepillaja Antidolorosum Taas taganeb sind lämmatanud valu ja lagunevaks lummuseks saab vaid. Ei enam karda õudset surmasalu, ta musti ohte kurikavalaid. Mis kalliks pidasid, läks jooksujalu, kuid hüljatultki armastada said. Sa katsumuste koledusi talud niikaua, kui sus virgub unelmaid.