Toomas Nipernaadi
Samuti ässitas ta kino äri alustama ja Lätimaale
pärdiku järgi minemast.
PÄRLIPÜÜDJA
Toomas Nipernaadi oli pikk ja kuivatanud, nägu oli päikesest põletanud ja soonine, suur kõver nina oli ees
kui põiki kirves. Ta on lapselikult koomiline ja koguni arg, ta suurte silmade üle kasvasid kulmud kui
põõsad. Kogu ta olemises oli midagi artistlikku ja naiivset. Ta käib nagu harakas edevalt hüpates ja
kareldes, pikad käed tuules veheldes. Ta käib vilistades ja trallidades. Ütles, et tuleb kaugelt ja rändab
niisama ringi ning vahel lõhub ka tööd teha. Ta ei armastanudki nii väga tööd teha, kuid ta käskis ja
juhatas sulaseid ning tüdrukuid ja nood jooksid kui koertest puretud. Perenaine oli temasse armunud ning
ei osanud Nipernaadit küllalt kiita ja hellitada.
Nipernaadi arust peab ainult tema vaeva nägema, teistel on ükspuha mingu kasvõi talu hukka, et kuidas
läheb ta minema, kui kõige tähtsam töö jääb tegemata.