Toomas Nipernaadi
kuuse alla .Neiul tekivad lootused ja uskumus, et ta võib ehk tõesti kellegi poolt tahetud olla. On
loomulik, et Tralla peale selliseid jutte on lootusetult armunud ja täis elurõõmu. Nipernaadi on aga
järgmisel hommikul kadunud, jätnud maha murtud lootuste ja südamega Tralla. Neiu silmad
avanesid ja ta näeb elu uuest küljest. Ta ei ole enam nii niivne. Aga samas ei usu ta enam ehk iial
ühtegi meest ja ei lase ka kedagi head endale ligi. Trallast saab tugevam inimene, aga kas see on
sellist hinda väärt? Tekib küsimus, kas Nipernaadil oli õigus teha selline otsus kellegi eest.
Samas ei saa väita,et tegemist oleks kroonilise valetajaga. Kui tal ei ole endal selget pilti, kes ta on ,
siis ei saa pahaks panna tema fantaseerimist. On huvitav vaadata, kuidas Nipernaand ise hetkega
suudab kehastuda hoopis kellekski teiseks. Tooksin paar näidet: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma
üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos