Eesti lähiajalugu
marssalist tehti teisejärguline väejuht.
Lingvistiline taust - iga ajastu jätab oma jälje kaasaegsete kõnekeelde, selle ajastu tundmisel on vaja seda
lingvistilist tausta paremini tunda. Nõukogude aeg sünnitas uue keele, mis peegeldas nõukogulikke
keelendaid, toalitaarse ühiskonna ülepolitiseeritud keel, see oli vajalik vaimsuse, individuaalsuse
vähendamiseks. Neutraalse sõnavara politiseerimine, ideologiseerimine, see ajastu jättis väga jõulise jälje
kasvõi isikunimedesse, nt Traktorina, Rem, Rema - maailmarevolutsioon lühendatult jne. Nõukogude ajastu
lingvistilin tähendab ka tohut hulka lühendite kasutamist asjaajamise asjades. Igas valdkonnas (majanduses,
julgeoleku valdkonnas jne) kasutati väga palju lühendeid ja nendest lühenditest, teadmata nende tähendust,
pole võimalik aru saada, millest juttu on. Eriti palju kasutati kõikvõimalikke lühendeid just
julgeolekustruktuurides. Tolle aja materjalide kasutamise on vajalikud abimaterjalid. Venemaal on viimasel