Eesti ajalugu
Enne seda oli kolhoosidega liitunud talude hulk
väike, kuid pärast seda kasvas see väga järsult. Esialgu oli tegemist väike kolhoosidega.
Enamasti kolhoos ühe küla piires. Töö tegemine käis ühiselt. Rahapalka maksti esialgu väga
vähe. Oli kasutusel omamoodi mõõtühik: normipäev. 2 ha maa kündmine andis ühe normipäeva.
Aasta lõpus liideti kõikide kolhoosnike poolt tehtud NP tulud kokku. Tulud olid ülejäägid riigile
makstu eest, traktorijaamale makstu ülejääk. See rahasumma, kartul ja teravili jagati
normipäevadega. Inimese normipäevadega korrutati sellega läbi. Ning saadigi teada, kuidas
peaks talupojale maksma. Kolhoosnik teenis oma aiamaa pealt. Kellel oli võimalus lahkuda, läks
linna. Selle takistamiseks kehtis passisüsteem. Kolhoosnikel passi ei olnud ning ilma selleta
lahkuda ei saanud. Eestkätt said noored, kes õppima läksid, passi
annaabi.ee 
