Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid
sellest tulenevalt alustati 1999. aastal statistilise metsainventuuriga (SMI). Statistiline
metsainventuur on valikuuring, millega saab suhteliselt lihtsalt ja kiirelt teavet metsade kohta.
SMI korral saadakse tulemused juhuslikkust tagava süsteemiga paigutatud väikese pindalaga
proovialadelt kogutud mõõtmisandmete üldistamise teel. Tulemuseks on punkthinnangud
üldkogumi eri parameetritele, sealhulgas leitakse hinnangud ka teostatud raietele: raiete ja
uuenemise kirjeldused antakse traktidel (proovitükkide kobaratel) iga 100 meetri tagant.
Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsas toimuvate protsesside dünaamikat. Lisaks
metsade kohta kogutavale teabele võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse,
bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta
(Aastaraamat Mets 2013).
SMI ja lausmetsakorraldusega saadud andmed, mis iseloomustavad sama tunnust, on
küllaltki erinevad