Eesti Vabariik aastail 1920-1933
lagunemiseni. Niteks 1921-31 oli Eestis 11 valitsust keskmise elueaga 11 kuud.
Valitsuskriisidele lisandusid 1920. aastail veel probleemid nendega, kellele
iseseisev Eesti Vabariik meeltmda ei olnud. Peamisteks vastalisteks
kujunesid kohalikud kommunistid, keda toetas Nukogude Liit. 1924. aasta 1.
detsembril korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud
riigiprdekatse, rnnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sjaveosi.
Enamlased lootsid majanduslanguse kes vaevleva trahva toetusele, kuid see
ji saamata ja mss suruti maha. Prast seda kadus Eestis igasugune poolehoid
enamlaste ideede ja poliitika vastu.
Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu
vetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati misate maa, hooned,
tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest misamaast jagati asundustaludena (u
35 000) vlja rahvale, esmajrjekorras said maaomanikeks Vabadussja silma-
paistvamad veteranid
annaabi.ee 
