Tammsaare ja Gailit elulugu
viisakus, need valitsevad härra Mauruse majas. Ladina keel! Roomlane armastas ruumi, tema
armastas palju ruumi. Härra Maurus õpetab küll ladina keelt, aga ruumi tal nii palju ei ole kui
roomlasel. Herr Ollino, Herr Ollino! Kust leiame sellele roomlasele ruumi? Kuhu võib ta oma
kasti panna?").
,,Tõde ja õigus"II on Tammsaare välismoelt koomikarikkam teos, eriti just tänu oma
sõnamängude ja mõtteveidruste ohtrusele, otse ühekülgsuseni, lonkavuseni koomikarikas, sest
isegi trahternikud, majaomanikud linnas, isegi Mauruse haige tütar Ramilda teeb kõiki
nakatanud mõttetantsu kaasa (mõte ümmargusest mõttest jm.), isegi proua Malmberg,
peaaegu kõik. Kuid kust tuleb siis Indreku, selle statisti nukrus kogu selle jantliku kõnelemise
keskel? Tühjuse- ja tühisusetundest? Kas mitte ka mõnel teisel, näiteks õpetaja Slopasevil
Puskini juubeli puhul? Isegi vahest Maurusel endal, kui ta hardub? Kas mitte isegi suurimate