Puiduteaduse konspekt eksamiks
Puud ajavad
okkaid kolm korda aastas. Kuusk ajab okaid kolmandat korda enne lume äraminekut, mänd aga sügisel. Männi vananend okas vahetub aga uuega iga 3..4 aasta
tagant, kuuseokka eluiga ulatub aga 4...6aastani.
Aastarõngad nähtavad kõigis lõigetest. Hästi eristatav kevad- ja sügispuit. Puit koosneb peamiselt traheiididest (90..95%). Nende ülesandeks anda puule
mehaanilist tugevust ja on alla toiteaineid juhtivaks organiks (trahheiisi keskmiseks pikkuseks on kuusel 3...4 mm, männil 2..3 mm ja laius 0,02 mm).
Okaspuude puidurakud on ühtlasema asetusega kui lehtpuude omad, sest puidu põhiosa moodustavadki peamiselt ühte liiki rakud, trahheiidid, mis täidavad
mitmeid ülessandeid- lehtpuul aga palju eri ül rakuliike. Kui okaspuu aastarõngad on laiad, siis sisaldab see tavaliselt rohkem kevadpuitu. Selline suuremkogus
kevadpuitu põhjustab puidu madala tiheduse