• Sopistuse tõttu lakkab soon funktsioneerimast toitaineid juhtiva kapillaarina. • Väidetavasti tüllid tekivad koos lülipuidu moodustumisega (tamm, saar, akaatsia, kreeka pähkel). Soontrahheiidid • Soontrahheiidid on üleminekuvormiks tüüpiliste trahheiidide ja soonte vahel. • Oma põhikujult, mõõtmetelt, pooride asetuselt ja isegi seinapaksendite poolest nad meenutavad peensoonte lülisid, välja arvatud rakkude otsad, mis sarnanevad trahheiididega. • Neid leidub puidus üldiselt vähe ja tavaliselt need võetakse puiduelementide üldbilansi koostamisel soonte hulka. Libriformkiud • Libriformikiud täidavad põhilist mehaanilist funktsiooni (tugikude!) puidus, kuid selle anatoomilise elemendi osakaal on liigiti väga erinev – 35…75% tüve ruumalast. • Libriformikiud kujutavad endist tavaliselt terava otsaga, väikese luumeniga ja paksude
• Saaterakud on kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval (companion cell). Nad on ribosoomide ja tuumaga ühendatud, mis sünteesivad valke sõeltorude jaoks. • Ksüleemi e. puidukiud koosneb 4 erinevast rakutüübist: Trahheiidid –pikenenud kujuga ja lignifitseerunud rakud, mis sarnaselt taimedes olevale sklerenhüümi koele on kitsenevate otstega, mis on ühendatud ülekattega külgnevate trahheiididega Traheed e. sooned – torukujulised surnud rakud Parenhüümi rakud – täiteks soonte või trahheidiide vahel Libriformkiud (puitunud e. lignifitseerunud kiud) • Floeemi- ehk niinekiud koosneb 5 erinevast rakutüübist: Sõeltorud (õhukeseseinalised, tselluloosist koosnevad) Saaterakud (paiknevad sõeltorude külgseinal) Parenhüümi rakud säilitavad tärklist
annaabi.ee 
