Jakob Kõrv
tõlketööde avaldamist jätkas ta ka järgmistel aastatelNeist väärivad
nimetamist N. Gogoli "Kasaka-hetman Taras Bulba" ning Krummacheri
Herderi rahvaluulealane teos "Mõistukõned ja luule
jutustused"( mõlemad 1880).
Tema peateoseks kirjanikuna kujunes jutustus "Kindel eesmärk"
("Valgus" 1885-86; rmt. Tartu 1888), mis pajatab kärneripoisi
järjekindlast ülesrühkimisest miljonäriks; tõepäraste lõikude kõrval
esineb rohkesti väljamõeldist, stiililt on teos lame ja ebaühtlane.
Trafaretsetele süzeekäikudele on rajatud psüholoogilise taotlusega pikem
jutustus Tallinna ja Peterburi elust "Mehe almastus" ("Valgus" 1889).
Romaan "Öö ja koit" ("Valgus" selle lisaleht 1892-94) , mis kannab
alapealkirja "Eesti mineviku jutt talurahvaOrja-aegu". Jutustus kritiseerib
feodaalseid olusid, kujutades mõisniku ja talurahva võitlust XVIII sajandi
lõpul.Nähtavasti on see roman sündinud ajalooliste jutustuste menu
mõjul. Paigutanud sündmustiku ajavahemikku 1792-1830, maalib Kõrv
annaabi.ee 
