Liikumine ja selle põhjused. Matemaatikast 1. Sirgjoon, kõverjoon, ringjoon 2. Kordinaatide meetod punkti asukoha kirjeldamiseks 3. Vektori mõiste 4. Mõõteühikute eesliited ja teosendamine Loodusõpetusest · päikesesüsteem Mehaaniline liikumine · Liikumise mõiste · Punktmass ja traektoor · Liikumise liigid · Liikumise suhtelisus Liikumise mõiste Kui enda ümber ringi vaadata , võib kõikjal märgata liikusmit. Tuul kõigutab puuoksi, varblane hüõleb teepeenral, auto kihutab mööda ja pritsib jalakõaijaid poriga, laps pillab mängukanni maha, taevas sõuavad pilved ja ega päekegi paigal püsi. Kord on kellaosuti number viie kohal, mõni aeg hiljem aga näiteks kaheksa . Osutab liigub. Kõikide liikumiste ühiseks jooneks on see, et keha asukoht muutub.
Pean mainima, et tänapäeval kõigi poolt tuntud väljastet, koos torkega, keskajal ei eksisteerinud. Iga positsiooni muutus toimus sammude väel. On olemas kaks põhilist sammude liiki: tavaline ,,Jalutav" samm ja nn. ,,Uisu"samm. Esimese puhul on tasakaalu hoidmine lihtsam, kui teisel variandil. Sellist tüüpi kasutatakse pikkaajalise duelli ajal, et säästa jõudu. Teise tüübi puhul on tegu järsude liigutustega, milles osaleb ka mass. Tasakaalu hoida on raskem, kui liikumise traektoor on ettearvamatu ning kasutades massi võib rünnates, vaenlast jalust lüüa. Sellinne rünnak, kui see on sooritatud perfektselt, viib vastase segadusse ja ründaja saab kogu initsiatiivi enda kätte. Rünnak Vaatleme võitlust kilpidega ja ühekäemõõkadega, mis on üks kõige klassikalisemaid keskaegseid lahingolukordi. Rünnaku puhul kõlbavad mõlemad sammude tüübid, sellise erinevusega, et esimese puhul on rünnak aeglasem ja ettearvatavam
annaabi.ee 
