Riiklike õppekavade võrdlus
rohkem võimalusi toetada iga lapse arengut. Kõigis kolmes õppekavas peetakse oluliseks
lapse kehalist arengut, vaimset arengut, ümbritsevat loodust ja maailma tundmist, sotsiaalset
arengut, esteetilist käitumist, kõlbelist kasvatust, omaalgatust. 2008 ja 1999.a õppekavas on
sarnasus ka see, et väärtustatakse Eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse teistest
rahvustest laste kultuuride eripäradega. 1987.a väärtustati küll kodumaad, lasteaia
traditsoonine, kuid pigem pidid lapsed kodumaa ühteks kodanikeks kujunema. 1987.a ja
2008.a õppekavas väärtustatakse tööd. Arvan, et 2008.a üldeesmärgid on kõige paremad
eelnevatest õppekavadest, sest seal toetatakse kõige enim last, tema individuaalsust, loovust,
arengut ning ka sellele on mõeldud, et iga laps on erinev ning neid ei saa ühtemoodi toetada,
kasvatada ja õpetada.
,,Elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamine" oli iga kvartali kohta 6 valdkonda,
annaabi.ee 
