EESTI UUSAEG
1822-23 aasta Liivimaa talurahva käärimine, Eestimaal otseseid rahutusi ei toimunud,
sest talurahva vabastamine oli jagatud pikema aja peale laiali. Liivimaal tõid
talurahvarahutused kaasa selle, et enamasti hakati 1804.aasta normidest kinni pidama.
Tegelikult talurahva olukord halvenes, 19.sajandi teine veerand Eesti talurahva jaoks
kõige raskemaid perioode. “Lindpriiuse ajastu” – talupojad olid vabad, aga olid
ilmajäänud oma traditsioonilsiest maakasutuse õigusest. Lindprii – väljaspool seadust
kuuluvaks, mõiste kasutamine pärisorjuse kaotamise järel ei ole seega õnnestunud.
Baltisaksa üldsus mõistis reformid positiivseks, keskvalitsus jõudis arusaamisele, et
talupoegade vabastamine ilma maata ei ole hea variant. Vene Impeerium ajaloo
seisukohalt oli tegu olulise momendiga, esmakordselt kasutas keskvõim mõjuvõimu
pärisorjuse kaotamiseks.
Rahvastik 19.sajandil
Demograafiliste muutuste põhijooned
19