Kreeka poliitiline ajalugu
järjest enam kandma rikkad. Sõja ja radikaalse demokraatia vastaseid seisukohti jagasid
ka paljud ülemkihtidest pärit vaimuinimesed. Nii oli Peloponnesose sõja ajal kuulsuse
tippu tõusnud komöödiakirjanik Aristophanese mitmed komöödiad suunatud sõda
pooldavate demokraatia liidrite vastu ("Ratsanikud" pilas otseselt Kleoni). Ka
Sophoklese konkurendina esile tõusnud Euripidese tragöödiates võib leida sõjakoleduste
kajastusi. Nooremate aristokraatide seas süvenesid traditsioonikriitilised (seega ka
traditsioonilist demokraatiat vaidlustavad) vaated: mõned sofistlikud mõtlejad kahtlesid
religioonis ja rõhutasid tugevama õigust ennast kehtestada. Nende ringkondadega suhtles
tihedalt ka Sokrates (oli tuntud näiteks Alkibiadese õpetajana), kes end ise küll sofistidele
vastandas, kuid keda ühendas nendega ratsionaalne hoiak ja loogiline arutelu ning kes
Ateena lihtinimeste silmis kuulus nendega ühte. Ebatraditsiooniliselt ratsionaalne