7. sajandil araabia maadel alanud üldise kultuuritõusus tegi araabia muusika märgatava arengu. · Araablased omandasid iraani noodikirja ja kujunes 17-astmeline helirida. · Tolle aja muusikuist paistavad silma Ibrahim al- Mausili, tema poeg Ishäk ja Mansur Zalzal. · Araabia muusika õitseng oli Hispaanias, Andaluusias. · 16. sajandi muusikaelu soikus ja elavnes jälle alles 19. sajandi kokkupuutes Euroopa muusikaga. · Silma torkab lääne- ja idapoolse traditsioonierinevus. Andaluusia traditsioonil põhinev muusika on helisüsteemilt lähedane euroopalikule, idapoolne püüab omapära säilitada. · Põhiliselt on araabia muusika ühehäälne ja rikas meloodiakaunistuste poolest. · Lauljat saadetakse ühel pillil või väikese ansambliga, olulised on löökriistad. · Tüüpilised muusikariistad on viisipill uud ja rütmipill duff, tavaliselt on ka poognaga mängitav rabaab, kakuun, nai, gaita ja bandiir.
teistele. Araablased omandasid iraani noodikirja ja kujunes 17-astmeline helirida. Tolle aja muusikuist paistavad silma Ibrahim al-Mausili, tema poeg Ishäk ja Mansur Zalzal. Araabia muusika õitseng oli Hispaanias, Andaluusias. 16. saj. muusikaelu soikus ja elavnes jälle alles 19. saj. kokkupuutes Euroopa muusikaga. Tänapäeva araabia muusikas kasutati msg. heliridu ja rütmimooduseid. Silma torkab lääne- ja idapoolse traditsioonierinevus. Andaluusia traditsioonil põhinev muusika on helisüsteemilt lähedane euroopalikule, idapoolne püüab omapära säilitada. Põhiliselt on araabia muusika ühehäälne ja rikas meloodiakaunistuste poolest. Lauljat saadetakse ühel pillil või väikese ansambliga, olulised on löökriistad. Tüüpilised muusikariistad on viisipill uud ja rütmipill duff, tavaliselt on ka poognaga mängitav rabaab, kakuun, nai, gaita ja bandiir.
annaabi.ee 
