Mida individualistlikum kultuur, seda nõrgemad on inimestevahelised sidemed ning seda enam eeldatakse, et igaüks hoolitseb ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides, vastupidiselt, oodatakse, et inimesed oleksid pühendunud oma grupile (suguvõsa, hõim, religioosne kogukond) ning vastutasuks pakub grupp neile kaitset ja hoolitsust. Jõukamad linnaühiskonnad kalduvad enamuses olema individualistlikud, traditsionaalsemad, vaesemad maaühiskonnad kollektivistlikud. Esimest mõõdet esindavad näiteks USA, Austraalia ja Holland, teist Panama, Venezuela ja teised Ladina-Ameerika maad. Eesti kuulub pigem individualistlikusse gruppi, sest meile on antud sõnaõigus ja omaalgatus. 8. Mis on ühist kristlusel, islamil ja judaismil? Mõlemal on üks Jumal, said alguse Vanast-Kreekast ja kõikide sisu põhimõtteliselt ühtivad aga kohtade ja isikute nimed on erinevad. 9
sugudevahelisele võrdsusele. 3. Peaaegu igas riigis (va Malaisa ja Pakistan, kus vahe oli olemas, aga pmst tähtsusetu) suhtusid mehed soorollidesse traditsionaalsemalt kui naised (v-o seetõttu, et traditsionaalsed soorollid on meestele kasulikumad kui naistele. Konkreetse religiooni tunnistamine muutis kultuuri suhtumist egalitaarsetesse soorollidesse. Kristlus (protestantism) = egalitaarsemad vaated soorollidesse; moslemid traditsionaalsemad. Klt geograafiline asukoht mõjutab: põhjamaades egalitaarsem, lõunapoolsemates maades traditsionaalsemad vaated, urbaniseerunud klt’id egalitaarsemate vaadetega – korrelatiivsed andmed! Ajalooline vaade soorollidele: 1. „Shifting cultivation“ (alepõllundus) naised teevad suurema osa põllutöid. 2. „plough cultivation“ (põlispõllundus) maaharimine adraga – mehed; naised traditsiooniliselt
annaabi.ee 
