Folkloristika alused
mõistet folklore.
Folkloor on vaimne (suuline) rahvakultuur, üldiselt ja eriti suuline pärimus
(Perinnetieteen terminologia 2001).
Folkloor on rahvakultuuri osa, milles on ühendatud teadmised, kunstid ja
kogemused (s.t vaimne kultuur)
(Vt Leea Virtanen. Suomalainen kansanperinne, 1988).
Saksa Folklore: Volksdichtung
Rahvaluule - Volksdichtung - vaimne (sõnaline) pärimus; tänapäeval kasutatakse
enam mõisteid: Folklore, Volksüberlieferung (rahvapärimus), Traditon; või hoopis
vastava pärimusvaldkonna nimetusi (Volkslied, Volkserzählung)
(Vt Enzyklopädie des Märchens, B. 4).
Vene folklor: narodnaja poezia
narodnaja/ustnaja slovesnost
1910-20ndail eriti termin ustnaja slovesnost.
20. sajandil domineeriv termin folklor, mis on eesti folkloorist kitsam mõiste,
hõlmates sõnaloomingut, muusikat; tantsu, mänge, rahvadraamat.
Folkloori määratlemise ühis- ja erijooni Põhja-Ameerika ning Euroopa