ÜMBERASUMISKOLOONIAD Loodi Euroopa ja mõnede vahemere maade ülemrahvastatuse leevendamiseks. Suurimad:Hispaanial ja Portugalil Lõuna-ja Kesk-Ameerikas ning Suurbritannila ja Prantsusmaal Põhja-Ameerikas. Uued kolooniad võtsid enda peale suur osa Põhjaks laieneva Euroopa vanade ja uute vajaduste rahuldamisest. Sealt toodi Euroopasse põllumajandussaadusi ja mitmeid maavarasid. Olid traditisoonilised tootmisviisid algelised või vähe levinud. Hiljem sootuks kadusid. FAKTOORIAKOLOONIAD Eurooplased pidid Kaug-Ida piirduma kaubanduslike ja sõjaliste tugipunktide-faktooriate- rajamisega. Rajati korilaste aladele Põhja-Ameerikas ja Siberis kaupade kui ka karusnahkade kokkuostmiseks. Fakooriad kasutati toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel. Siis lülitusid need suure koloonia koosseisu. Nad säilisid vai seal, kus maa vallutamine ebaõnnestus. ISTANDUSKOLOONIAD
See polnud ülimalt üksmeelne „N-E“ sisering. „N-E“ korraldatud muutmise paralleel ei pidanud olema ainult esteetika muutus, vaid ka poliitika muutus. Nt Tuglas osales eriti 1905 eri koosolekutel. Suhtuti paljudesse autoritesse kriitiliselt, aga suhe polnud ka väga valuline. Seda näitab, et I albumi tiitellehe kõrval olevale lehele valiti Kreutzwaldi pilt. I kogust ½ autoritest kuulus vanemasse põlvkonda, nt Anna Haava, Ansomardi. Osa tekste on traditisoonilised, erilist esteetikamuutust pole. Üsna rahulik kooseksisteerimine eelneva põlvkonna autoritega. Järgnevates albumites olukord muutub, sest seal juba antakse ruumi ennekõike moodsamat esteetikat kasutavaile autoreile. 2 esimest albumit – 1905 ja 1907 – on seotud romantismiga, kudi I albumis on juba Aaviku Baudelaire ja dekadentismuse tutvustus: 1 esimesi moodsa kultuuri tutvustus. Hiljem järgnevad Aaviku Baudelaire-tõlked