Vana-Kreeka
Esimesed inimese käitumise ja moraaliküsimuste üle arutlejad oli sofistid. Nad õpetasid rikastele nt kõnekunsti
ning paljud neist lahkasid õigete polistele sobivate seaduste probleemi. ,,Õige" ja ,,väära" mõiste suhtelisuse
alusel jõudsid nad järeldusele, et seadusi ja moraalireegleid saab oma suva järgi muuta. Paljud sofistid said oma
õpetuste läbi väga kuulsateks ning rikasteks, kuid sellele vaatamata taunis neid nii lihtrahvad kui ka palju
rikkaid, kuna nähti ohtu traditioonidele ja moraalile.
Üks ägedamaid sofistidele vastuvaidlejaid oli Sokrates, kes küll vestles aristokraatlike noormeestega samadel
teemadel, mis sofistidki, kuid ei võtnud selle eest tasu. Ta arvas, et nad õpetavad voorust selle tõelist olemust
teadmata. Ta arvas, et voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest
sõltumatud. Ta ei avaldanud kunagi oma mõtteid otse, vaid küsis oma õpilastelt kibutavaid küsimusi ning aitas