Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos
Kroonika lõpeb
1227 aastal ära, seega pärastise perioodi kohta on vähem infot.
Liivimaa vanem riimkroonika, seotud Saksa Orduga. Riim on tähtsam kui faktiline
täpsus.
Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (Johann Renneri kroonika),
Jutustsu Jüriöö ülestõusust. On vaid Renneri ümberjutustus ja kui neid nüüd võrrelda
päris riimkroonika fragmentidega, selgub, et palju on tehtud lihtsustusi jne.
Balthasar Russowi kroonika. Tema kroonika on mjutanud traditiooni, kuidas
ajaloolased on siinset ajaloopilti näinud. I trükk avaldati autori eluajal 1570.
Varased kirjalikud teated Eesti kohta (IXII saj):
Skandinaavia allikad, Lääne-Euroopa allikad. Vene allikad. Nende
usaldusväärsuse ja tõlgendamise küsimused.
Sõna Eesti ilmub I korda aastal 98. Mainiti Aestlased. Aga seda sõna kasutades ei
mõeldud otseselt neid eestlasi, keda me praegu eestlasteks nimetame. Aesti
tähendas läänemerie isaosa rahvaid.