Henna ja selle kasutamise viisid
kohaselt abielu ja viljakustradiotsioonide täitmisel noored naised kaunistasid
enda keha hennaga, et olla oma mehe jaoks ilusam ja et tähistada elu rõõme.
Aastatel 1500500 eKr leidus Vahemere rannikul
leiduvas kunstis ka palju kujutisi naistest, kes kandsid hennaga tehtud
kehamaalinguid. See varajane ühendus noorte naiste, viljakuse tähistamise ja
henna vahel oli ka ilmselt algus sellisele tradiotsioonilisele ülemaailmsele
tähistamisele nagu on Henna Öö. Seda tähistasid algselt rahvad, kelle valdustel
hennataim looduslikult kasvas (juudid, kristlased, moslemid jne) ja nad tähistasid
sellega abielusid pruutidele ning sageli ka peigmeestele kehamaalinguid tehes.
Sammuti värviti hennaga ka lemmikhobuse või eesli kabjad ja saba hennaga.
Vanast olid hennamaalingutetegijad madalas sotsiaalses klassis,
kuid tänapäeval saab hea ja andekas hennakunstnik selle eest head tasu.