A.dumas Kolm musketäri terve raamat
» hüüdis Aramis, kelle mahedates silmades
näis midagi välgatayat.
«Mu kallis, olge kas musketär või abt. Olge üks või teine, aga mitte mõlemad
korraga. Mäletate, Athos ütles teile alles hiljuti: te kipute sööma kõigist sõimedest. Oo, ei
maksa vihastuda, ma palun teid, see oleks asjatu. Te teate ju, missugune kokkulepe on
minu, Athose ja teie vahel. Te käite proua d'Aiguilloni juures ja austate teda; te suhtlete
proua de Chevreuse'i onutütre proua de Bois-Tracyga, kes kuulu järgi olevat teie vastu
väga armuline. Oo, jumala pärast, ärge kõnelge teistele oma õnnest, keegi ei nõua teilt
teie saladusi, igaüks teab, et olete väga diskreetne. Kui te aga juba kord nii diskreetne
olete, siis kasutage seda ka Tema Majesteedi suhtes, pagan võtaks! Rääkigu kardinalist ja
kuningast, kes tahab ja kuidas soovib, kuninganna on aga püha, ja kui temast kõneldakse,
siis tuleb kõnelda ainult head.»