Loogika aine ja ajalugu
universaalse formalismi ning aksiomaatika järele, mille abil saaks kõike kirjeldada ning aksiomatiseerida. Wittgensteini
hiline periood haakub Gödeli negatiivsete tulemuste järel saabunud murranguga loogikas: lootus maailma lihtsale
loogilisele alusele oli kadunud. Varane Wittgenstein sobis logitsistide ning loogiliste positivistide programmi, hiline
enam mitte: Bertrand Russell hindas kõrgelt Tractatust, kuid suhtus negatiivselt Investigations-i.
Logitsistika ja loogilise positivismi allakäigu järel jätkusid loogika ja filosoofia vastasmõjud, kuid ilma seniste
ekstsessideta. Kõigepealt peab märkima, et mitmed fundamentaalsed loogikaprobleemid ja teoreemid pakuvad
iseseisvat filosoofilist huvi. Otsesed kokkupuutepunktid on loogikal ja analüütilisel filosoofial endiselt keelefilosoofia