"traaversil" - 1 õppematerjal

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Laevadevaheliste hüdrodünaamiliste jõudude aga ka kallaste ja laevade vaheliste vastasmõjude sunnil püüavad mõlemad laevad pöörata vasakule. Niipea kui laevad on teineteisest möödunud (Joon. 12.23-4) võtavad nad eelnimetatud jõudude mõjul sisse asendi kanali telgjoonel. Sellele saab kaasa aidata rooliga ja kanali telgjoonele jõudes hoida laeva sellel joonel vajalikul kursil. Kui üks laevadest , näiteks B (Joon. 12.23-5), olles laeva A traaversil püüab liiga vara tagasi hoida vasakule kaldumist, pannes rooli paremale, siis laevalt A ja kaldast tulenevate hüdrodünaamiliste jõudude tegevuse tagajärjel võib ta osutuda kaldale liiga lähedal olevaks. See võib põhjustada vööri järsu viske vasakule, mille tagajärjeks halvimal juhul on kanalis põiki pöördumine. Sellises olukorras tuleb rool panna paremale hoidmaks ahtri minemist kaldasse.