filmide festival ,,Kuldne roos", animafilmide festival ,,Kuldne delfiin", rahvakooride konkurss. Muuseumlinn Nesebâr Umbes 120 km kaugusel Varnast maalilisel saarel asuv suur ja võluv Nesebâr oli algselt pisike kaluriküla, mida on mainitud juba VII sajandil, ent inimesed elanud siin juba 3000 aasta eest. See paik on häll tsivilisatsioonile, mida kreeklased nimetasid traakiaks. Seda tsivilisatsiooni katab tihe saladuseloor traaklastel ei olnud küll kirja, ent nad olid kuulsad oma kõrgeltarenenud kultuuri poolest. Traakiast pärinesid Spartacus ja kuulus kreeka laulik Orpheus. Praeguseks on nendest aegadest jäänud kindluse seinte varemed ja väravad. Üha laienev linn oli kunagi kuulus oma 40 kiriku poolest. Nüüdseks on neid järele jäänud üksnes 10 mõned neist keskajal, mõned koguni V sajandil ehitatud. Enamik linna ehitistest on väga madalad türgi ikke ajal ei tohtinud bulgaarlased
Süürias vallutati 8. saj .e.m.a. assüürlaste poolt. Peale hetiitide riigi lagunemist tulid Väike-Aasiasse Traakia hõimud (nende algkodu oli Balkanil). Traaklased saabusid koos mererahvastega 1200 e.m.a. Früüglaste hõim* Kreeklased õppisid traaklasi tundma u 1200 e.m.a.... ligikaudu samal ajal tulid esimesed Kreeka kolonistid. 8. saj. e.m.a olid kreeklased juba Traakias kohal, kontaktid tugevnesid, traakia kultuur avaldas kreeklastele palju mõju. Traaklastel polnud oma kirjasüsteemi, küll on arheoloogilisi muistiseid Interpretatio graeca Herodotose andmeil austasid traaklased Arest, Dionysost, Artemist, Hermest, Bendidat, Dianat, Rhead. Hermes traakia jumaluste kaitsejumal Ares traaklaste peajumal, kreeklaste sõjajumal Artemis = Bendida Bendida oli emajumalatar, keda peeti inimeste/taimede/loomade sünnitajaks. Orjad võisid oma jumalaid edasi kummardada.
annaabi.ee 
