Tammsaare ja Gailit elulugu
vaja seda. Nõnda tulin ma siis ise vabatahtlikult, tulin, isa, sinu juurde, sest sina oled kõik
oma paremad aastad elanud siin kui sunnitööline." - ,,Ei, poeg," vaidles isa vastu, ,,mina pole
olnud Vargamäel ühtegi päeva sunnitööliseks... Mina olen hakand Vargamäed armastama..."
- ,,Mis on armastus ja mis sunnitöö?" küsis Indrek.").
Nõnda oleme siingi jõudnud ühest äärmusest teise: madal-koomilisest sügav-traagiliseni. See
on Tammsaare kunsti kokkuvõte.
Et saada mingit lõplikku valemit Tammsaare kunstist, tahaks kõige öeldu põhjal ikka jälle
tagasi tulla juba varem vihjamisi antud iseloomustusele - Tammsaarest kui skeptilise
varjundiga humoristist. Selleks annab tuge humoristliku elemendi esinemine tal nii
karaktrikujutuses kui ka sõna- ja mõttemängudes. Kuid see huumor näib olevat abivõte,
millega varjatakse või mahendatakse teoste tõelist ideelist raskemeelsust. Tammsaare