Anna Haava - „Väike luuleraamat“
Nii sain ma kergesti jälgida,mis tunded A. Haaval erinevatel
elujärkudel olid.
Luuleraamatus on põhilised teemad:
1)isamaa- „ Oh kodumaa“, „ On püha mulle mu kodumaa muld“;
1) armastus- „ Oh ma isegi ei tea“, „Igatsus“;
2) surm- Kui kandlekeeled katkevad“, „Las õitseda liiliad haual“.
Minule enim meeldinud luuletuse pealkiri on „Kohus“. Mulle meeldis, kuidas Anna
Haava kirjutas nii humoorikalt ja ausalt tagarääkimisest.
Kõige traagilisemluuletus minu arvates oli „Üks on minul püham koda“. Luuletuses
Anna Haava leinab oma vanemaid ja meenutab aega, kui nad veel elus olid.
„ Oh-nii vara lahkusite,
kalmu alla kadusite,
isakene,emakene!“
Kõige humoorikamaks pidasin ma luuletust „ Kas on veel rohtu mis avitab?“. See
rääkis Krimmi sõjas osalenud vanamehest, kes läksarsti juurde, kuna tundis, et taloleks rohtu
vaja
annaabi.ee 
